Lumiiiii Milkamaal!

Alguses oli teda ainult natuke.

Aga siis oli juba terve ilm keerlevaid helbeid täis :)

Jõu-arvuti-saal

Otsustasin sellele ruumile eraldi postituse pühendada, sest ma pole mitte kusagil mujal sellist jõusaal/arvutiklassi näinud. Pildid räägivad enda eest :)

Talv hiilib ligi

Jah, ka siia. Reedeks lubas lund, aga ma enne ei usu seda kui oma silmaga näen:)
Vastikult külm on juba praegu ja kui ma täna vihma ja tuult trotsides katuseaknaid pesin, siis tundus, et mõni vihmapiisk nägi rohkem lörtsi moodi välja.
Aeg läheb kiiresti ja see on hea. Laupäeval sai kaks kuud täis, kaks nädalat on veel vabamalt hingamist (ideaalis tuleks ära teha kõik kirjalikud tööd :S) ja siis algab jälle praktika kaheks nädalaks. 10. dest tuleb Ellu ja jääb kuni 17.ni ja siis ongi juba jõulud põhimõtteliselt käes. Juhuuu :) ja kaua neist jõuludest enam sinna jaanipäevani ikka on....
Senikaua täiendan aga oma seina igasuguste viguritega :) Millalgi peaks kätte võtma ja selle lubatud postituse ühika piltidega ka ära tegema. Siin ikka leidub neid haruldasi ruume, mida teilegi näidata võiks ;)

Pühapäeva tuleb nautida :)

Ja seda me Sara ja Jessiga ka tegime. Nimelt käisime brunchi söömas. See kohvik ise on suht linna ääres, aga 7.90 eest võid ennast lõhki süüa - šampanja, lõhe, mozzarella tomatite ja pestoga jnejne...väga mõnus hommikupoolik oli igatahes.




Pärast käisime Wienerbergi puhkealal jalutamas ka. Midagi superilusat seal polnud ja tuul oli ka jube külm, aga siiski sõõmuke värsket õhku jälle hingatud:)

Kella 16ks lähen Liina juurde lapsi hoidma kuni 23ni. Minu teine töökesekene siin...juhuuu:P

Enne ei saanud postitada, kuna pildid ei suutnud ennast piisavalt kiiresti üles laadida, aga tegelikult seda parem, kuna nüüd saan ka oma lapsehoidmisest kirjutada.

Liina ja Ain Anger elavad Viinis kolmandat aastat. Ain on Viini Staatsoperi solist ja seda kus Liina töötab ma veel täpselt ei tea.

Neil on kolm toredat last - Saara (10), Rein (8) ja Johannes e Juku (2,5) ja neid ma täna hoidsingi. Nagu ikka pandi mind kohe igatpidi proovile, aga ma loodan, et tänu pikaajalistele kogemustele suutsin ma piisavalt ennast kehtestada. Igaljuhul peaaegu õigel ajal said nad magama ja seda teleka vaatamist ja arvuti taga istumist me veel arutame järgmine kord :)

Rockerasmus

Johannes

Joan ja Conzalo

Ühesõnaga nüüd siis natuke lähemalt mu sõprade "toredast" ideest luua Erasmuste rokkbänd. Tore on see muidugi, aga see, et mina selle bändi solist peaks olema nii väga tore ei ole.
Käisin koos nendega ühes proovis, kus nad niisama jämmisid ja eeldasid, et ma kohe mikri haaran ja laulma kukun. Muidugi seda ei juhtunud, kuigi jah natuke midagi ümisesin. Aga jah...see, et ma viisi pean ei tähenda seda, et ma eriline rokkstaar oleksin. Nüüd nad on Facebookis ka vastava grupi loonud ja arutavad, mis lugusid mängida. Ja antud valikus polnud mitte ühtegi lugu, mida ma teadnud oleks või veel vähem laulda suudaks. Ütlesin juba Joanile u 7 korda, et ma ei laula, aga ta ei taha minuga kuidagi nõustuda. Pean vist veel mõnda proovi minema ja näitama, et ma ei kavatse laulda :P

Ma olen ikka veel olemas siin :)

Lihtsalt aeg läheb nii kiiresti ja igasuguseid asju toimub ja siis ei tule kuidagi seda õiget hetke kirjutamiseks. Hetkel püüan ennast ületada ja oma laiskuseussist lahti saada ja lõpuks ometigi jälle natuke oma tegemistest kirjutada. Mis siis vahepeal juhtunud on...

• Nele käis mul enne Eestisse minekut külas ja rääkis oma suurepärasest uudisest :)

• Praktika esimesed nädalad said õnnelikult selja taha! Unehäired on siiani, väljenduvad selles, et hiljemalt kl 8 läheb uni ära :S

• Koolis üritan ikka käia. Nüüd on neljapäevased toredad koolipäevad ka käes - 8-19.30 on loengud...juhuu. Ühest loengust loobun vist, sest tundus, et see pole just algklassiõpetajatele mõeldud ja saksa keelt emakeelena ei hakka ma niikuinii õpetama.

• Eelmisel neljapäeval käisime Jessikaga Juho ühikas tantsukursusel (ma küll jõudsin viimaseks 10ks minutiks, aga siiski oli tore ja lähen sel nädalal uuesti) ja pärast tantsimist ka 4. korruse "mütsipeol". Pildialbum on ka olemas, aga siin üks näide uuemast soengumoest majanduskriisi ajal:)
• Reedel tulid Maria&Co Linzist Viini avastama ja ööbisid nädalavahetusel minu juures. Reede õhtul tegime niisama väikse tiiru linna peal, laupäeval vaatasime Hundertwasseri maju ja siis viisin nad Belvedere ja lasin neil natuke ka omapead linna avastada. Ise läksin ja ostsin endale samal ajal saapad pühapäevase matka jaoks (äärmiselt kasulik ja vajalik ost oli see nagu hiljem selgus). Õhtul olime kõik nii kutud, et suutsime vaid filmi vaadata.
• Pühapäev algas VÄGA vara - 6.20 oli äratus, et õigeks ajaks kokkusaamispunkti jõuda ja Weinwandertagile sõita. Kohale me igatahes jõudsime ja pärast tunniajast rongis loksumist olime ka Hohenruppersdorfis kenasti päral. Ilm oli novembrikuiselt sombune ja matka algus oli tõeliselt "paljutõotav". Karolina ja Maria otsustasid pärast esimest peatust siiski Viini muuseumite kasuks ja läksid tagasi kultuuripealinna. Mina tegin üksikspurdi peatuspunkti nr 2, tõmbasin loosirattast õnneliku nr 273, mis lõpp-peatuses osutuks veinipudeliks ja liitusin saksa-šveitsi grupiga e siis Sebastiani, Franziska ja Heleniga Uute toredate matkakaaslastega kulusid kilomeetrid ruttu ja ka ilm läks veidi vähem uduseks - udu tagant tuli välja veel rohkem põldusid :)

Hohenruppersdorfi tagasi jõudes võtsime välja oma auhinnad, tutvusime kohalike moeikoonidega ja põikasime sisse mõnesse veinikeldrisse. Tegelikult oleksime pidanud ostma 6 EUR eest veinipokaali ja siis sellega kõigis 10 keldris veini degusteerima, aga millegipärast me sellest loobusime (arvestades minu järgmiseid päevi pärast suuremat veinijoomist oli see väga mõistlik :P). Selle asemel istusime ühte külalistemajja maha, sõime head ja paremat, jõime kamba peale pudeli Noort Kukke ja logelesime niisama kuni selle ajani mil tuli ennast rongi peale vedada.

Rongi oodates sain lõpuks kokku ka Alexi, Kristeni ja Triinuga, kes ka matkamas olid. Rongis püüdsid nii nemad kui ka ESNi tiim mind meelitada mitte koju minema. Ja lõpuks ma siis jõudsingi koos ESNkatega sellisesse kohta nagu 1516. Olime seal tunnikese, jõin väikse klaasi õlut (mis mulle isegi maitses!) , aga siis olin nii väss, et ei lasknud enam kellelgi ennast takistada koju minemast.
Sellega hetkel lõpetan, sest vaikselt on kätte jõudnud aeg, mil ma end lõpuks siiski kooli pean vedama. Õhtul kirjutan edasi sellest kuidas poisid arvasid, et minust võiks saada nende vastloodud Erasmusbändi solist :)

Wiederhören!