Haige Liisu

Kuna mul õnnestus täiega haigeks jääda, siis teen väga lühidalt.

Käisin saatkonna jõulupeol...koos kolme lapsega. Jäin ellu ja saadiku korter jäi ka püsti.

Käisin Grazis. Ilus oli seal. Nelet nägin ka. Pildid tulevad Picasasse varsti.

Homme tuleb Elen. Ja kuna pean talle vastu minema on ülim aeg magama minna

Lumiiiii Milkamaal!

Alguses oli teda ainult natuke.

Aga siis oli juba terve ilm keerlevaid helbeid täis :)

Jõu-arvuti-saal

Otsustasin sellele ruumile eraldi postituse pühendada, sest ma pole mitte kusagil mujal sellist jõusaal/arvutiklassi näinud. Pildid räägivad enda eest :)

Talv hiilib ligi

Jah, ka siia. Reedeks lubas lund, aga ma enne ei usu seda kui oma silmaga näen:)
Vastikult külm on juba praegu ja kui ma täna vihma ja tuult trotsides katuseaknaid pesin, siis tundus, et mõni vihmapiisk nägi rohkem lörtsi moodi välja.
Aeg läheb kiiresti ja see on hea. Laupäeval sai kaks kuud täis, kaks nädalat on veel vabamalt hingamist (ideaalis tuleks ära teha kõik kirjalikud tööd :S) ja siis algab jälle praktika kaheks nädalaks. 10. dest tuleb Ellu ja jääb kuni 17.ni ja siis ongi juba jõulud põhimõtteliselt käes. Juhuuu :) ja kaua neist jõuludest enam sinna jaanipäevani ikka on....
Senikaua täiendan aga oma seina igasuguste viguritega :) Millalgi peaks kätte võtma ja selle lubatud postituse ühika piltidega ka ära tegema. Siin ikka leidub neid haruldasi ruume, mida teilegi näidata võiks ;)

Pühapäeva tuleb nautida :)

Ja seda me Sara ja Jessiga ka tegime. Nimelt käisime brunchi söömas. See kohvik ise on suht linna ääres, aga 7.90 eest võid ennast lõhki süüa - šampanja, lõhe, mozzarella tomatite ja pestoga jnejne...väga mõnus hommikupoolik oli igatahes.




Pärast käisime Wienerbergi puhkealal jalutamas ka. Midagi superilusat seal polnud ja tuul oli ka jube külm, aga siiski sõõmuke värsket õhku jälle hingatud:)

Kella 16ks lähen Liina juurde lapsi hoidma kuni 23ni. Minu teine töökesekene siin...juhuuu:P

Enne ei saanud postitada, kuna pildid ei suutnud ennast piisavalt kiiresti üles laadida, aga tegelikult seda parem, kuna nüüd saan ka oma lapsehoidmisest kirjutada.

Liina ja Ain Anger elavad Viinis kolmandat aastat. Ain on Viini Staatsoperi solist ja seda kus Liina töötab ma veel täpselt ei tea.

Neil on kolm toredat last - Saara (10), Rein (8) ja Johannes e Juku (2,5) ja neid ma täna hoidsingi. Nagu ikka pandi mind kohe igatpidi proovile, aga ma loodan, et tänu pikaajalistele kogemustele suutsin ma piisavalt ennast kehtestada. Igaljuhul peaaegu õigel ajal said nad magama ja seda teleka vaatamist ja arvuti taga istumist me veel arutame järgmine kord :)

Rockerasmus

Johannes

Joan ja Conzalo

Ühesõnaga nüüd siis natuke lähemalt mu sõprade "toredast" ideest luua Erasmuste rokkbänd. Tore on see muidugi, aga see, et mina selle bändi solist peaks olema nii väga tore ei ole.
Käisin koos nendega ühes proovis, kus nad niisama jämmisid ja eeldasid, et ma kohe mikri haaran ja laulma kukun. Muidugi seda ei juhtunud, kuigi jah natuke midagi ümisesin. Aga jah...see, et ma viisi pean ei tähenda seda, et ma eriline rokkstaar oleksin. Nüüd nad on Facebookis ka vastava grupi loonud ja arutavad, mis lugusid mängida. Ja antud valikus polnud mitte ühtegi lugu, mida ma teadnud oleks või veel vähem laulda suudaks. Ütlesin juba Joanile u 7 korda, et ma ei laula, aga ta ei taha minuga kuidagi nõustuda. Pean vist veel mõnda proovi minema ja näitama, et ma ei kavatse laulda :P

Ma olen ikka veel olemas siin :)

Lihtsalt aeg läheb nii kiiresti ja igasuguseid asju toimub ja siis ei tule kuidagi seda õiget hetke kirjutamiseks. Hetkel püüan ennast ületada ja oma laiskuseussist lahti saada ja lõpuks ometigi jälle natuke oma tegemistest kirjutada. Mis siis vahepeal juhtunud on...

• Nele käis mul enne Eestisse minekut külas ja rääkis oma suurepärasest uudisest :)

• Praktika esimesed nädalad said õnnelikult selja taha! Unehäired on siiani, väljenduvad selles, et hiljemalt kl 8 läheb uni ära :S

• Koolis üritan ikka käia. Nüüd on neljapäevased toredad koolipäevad ka käes - 8-19.30 on loengud...juhuu. Ühest loengust loobun vist, sest tundus, et see pole just algklassiõpetajatele mõeldud ja saksa keelt emakeelena ei hakka ma niikuinii õpetama.

• Eelmisel neljapäeval käisime Jessikaga Juho ühikas tantsukursusel (ma küll jõudsin viimaseks 10ks minutiks, aga siiski oli tore ja lähen sel nädalal uuesti) ja pärast tantsimist ka 4. korruse "mütsipeol". Pildialbum on ka olemas, aga siin üks näide uuemast soengumoest majanduskriisi ajal:)
• Reedel tulid Maria&Co Linzist Viini avastama ja ööbisid nädalavahetusel minu juures. Reede õhtul tegime niisama väikse tiiru linna peal, laupäeval vaatasime Hundertwasseri maju ja siis viisin nad Belvedere ja lasin neil natuke ka omapead linna avastada. Ise läksin ja ostsin endale samal ajal saapad pühapäevase matka jaoks (äärmiselt kasulik ja vajalik ost oli see nagu hiljem selgus). Õhtul olime kõik nii kutud, et suutsime vaid filmi vaadata.
• Pühapäev algas VÄGA vara - 6.20 oli äratus, et õigeks ajaks kokkusaamispunkti jõuda ja Weinwandertagile sõita. Kohale me igatahes jõudsime ja pärast tunniajast rongis loksumist olime ka Hohenruppersdorfis kenasti päral. Ilm oli novembrikuiselt sombune ja matka algus oli tõeliselt "paljutõotav". Karolina ja Maria otsustasid pärast esimest peatust siiski Viini muuseumite kasuks ja läksid tagasi kultuuripealinna. Mina tegin üksikspurdi peatuspunkti nr 2, tõmbasin loosirattast õnneliku nr 273, mis lõpp-peatuses osutuks veinipudeliks ja liitusin saksa-šveitsi grupiga e siis Sebastiani, Franziska ja Heleniga Uute toredate matkakaaslastega kulusid kilomeetrid ruttu ja ka ilm läks veidi vähem uduseks - udu tagant tuli välja veel rohkem põldusid :)

Hohenruppersdorfi tagasi jõudes võtsime välja oma auhinnad, tutvusime kohalike moeikoonidega ja põikasime sisse mõnesse veinikeldrisse. Tegelikult oleksime pidanud ostma 6 EUR eest veinipokaali ja siis sellega kõigis 10 keldris veini degusteerima, aga millegipärast me sellest loobusime (arvestades minu järgmiseid päevi pärast suuremat veinijoomist oli see väga mõistlik :P). Selle asemel istusime ühte külalistemajja maha, sõime head ja paremat, jõime kamba peale pudeli Noort Kukke ja logelesime niisama kuni selle ajani mil tuli ennast rongi peale vedada.

Rongi oodates sain lõpuks kokku ka Alexi, Kristeni ja Triinuga, kes ka matkamas olid. Rongis püüdsid nii nemad kui ka ESNi tiim mind meelitada mitte koju minema. Ja lõpuks ma siis jõudsingi koos ESNkatega sellisesse kohta nagu 1516. Olime seal tunnikese, jõin väikse klaasi õlut (mis mulle isegi maitses!) , aga siis olin nii väss, et ei lasknud enam kellelgi ennast takistada koju minemast.
Sellega hetkel lõpetan, sest vaikselt on kätte jõudnud aeg, mil ma end lõpuks siiski kooli pean vedama. Õhtul kirjutan edasi sellest kuidas poisid arvasid, et minust võiks saada nende vastloodud Erasmusbändi solist :)

Wiederhören!

Just sellise sügise laps ma olengi...

Tänane jalutuskäik viis mind Donauparki. Sellest sai nüüd üks mu lemmikparkidest Viinis (mitte et siin parke oleks, mis mu lemmikud pole ;)). Väga mõnus oli seal. Ja nagu kass ikka, kõndisin omapead. Olin oma mõtetega ja nautisin suurepärast sügisilma. Rahu tuli mu sisse tagasi...

Udemed:)Emme vaata, ostsin mütsi :)

Raudtee...aga pisikeBenji :)Loodus vs miljonilinn

Ps....igatsen

Kui udu poleks näeks igal hommikul päiksetõusu

Iga päev kell kuus üles ärgata EI ole lihtne. Eriti kui sa eelnevad kuu aega oled jumala rahus vähemalt kella kümneni magada saanud. Igaljuhul kell 6 on veel täiesti pime ja kui ma kella 7 paiku majast väljun, siis võib juba aimata, et päike võiks varsti tõusta.
Asjaolust, miks ma nii vara ärkama pean ma vist millalgi natuke juba kirjutasin. Nimelt algas meil esmaspäeval praktika. Minu kool on Knollgasse algkool, mis asub 17. Bezirgis ja näiteks selle Viini kaardi peal, mis mul kodus seina peal on, seda üldse polegi - see asub lihtsalt liiga kaugel. Mul kulub sinna jõudmiseks peaaegu tund. Ja kui tramm otsustab mingisse liiklusõnnetusse sattuda nagu esmaspäeval juhtus, siis veelgi kauem.
Aga kool on lahe, õpetaja viimase peal ja lapsed nunnud. Olen koos Eevaliina ja Saraga 3a klassis. Klassipilti vaata kuskilt eelmisest postitusest :) Klassis on 28 õpilast - 13 poissi ja 15 tüdrukut. Kõik räägivad saksa keelt, va Owen, kes on Nigeeriast. Pildi peal tunnete ta kindlasti ära :). Ta kordab 3 klassi ja tal on keelega veel raskusi.
Lisaks kuuluvad klassi juurde veel kaks merisiga Snoopi ja Schweindi, kelle abil saame lisaks klassi jälgimisele ka lähemalt merisigade hingeeluga tutvuda.
Sel nädalal on meil õnneks ainult kolm päeva praktika, mis tähendab, et saan neljapäeval oma esimesse seksuaalpedagoogika loengusse minna (Vahur, ma tean et see on naljakas :P) ja reedel Kadrile lennujaama vastu. Ma saan oma jopeeee!!!
Praktikast ja lastest oleks nii palju veel kirjutada, aga ma olen nii väsinud, et täna ei jaksa enam. Ootan kuni pildid üles laevad (selle internetiga siin aravatavasti võib sellega veel kaua minna) ja siis publishin ja lähen vist tuttu ära. Rohkem pilte täna ei saa lisada, sest internet on tiguaeglane:(

Ilus sügismatk e mägironimine kontsadega

Eile käisime Mödlingis. See on väike linnake Viinist lõunas, kus elavad paljud arstid, juristid ja muud kõrgema ühiskonnakihi esindajad. Näiteks ka Beethooven töötas siin kolmel suvel ja väidetavalt oli tal sel ajal seal ka üks silmarõõm Teresa, kellele olevat pühendatud lugu Elisele. See, miks Teresast sai Elise oli üks keeruline lugu ja ma ei hakka seda siin praegu ümber jutustama.Lisaks kultuuriloo õppimisele, õppisime tundma ka kohalikku floorat. Floora oli väga ilus, aga kui keegi oleks varem öelnud, et me mägimatkamisega tegelema hakkame, siis ma poleks oma kontssaapaid jalga pannud. Igaljuhul hakkama ma siiski sain ja õnneks pääsesin ka ilma luumurdude või liigeseväänamisteta (ptüiptüiptüi). Ja ma sain lõpuks ometi lehtedes sahistada!!!

Vaade, mis sealt avanes oli lihtsalt super ja ma lähen sinna kindlasti millalgi veel uitama. Need vareme moodi asjad, mida pildil näete on siia kunstlikult ehitatud. Sest mingil perioodil (ma pakun, et see oli neoklassitsism, aga ma võin ka eksida ja kunstiajaloolased võivad mind parandada) oli see tavaks.
Ja kaljuronimist saab siin ka harjutada:)

Ma õpin ka vahelduse mõttes :)

Kuigi enamus loenguid algavad alles kahe nädala pärast on koolis juba praegu päris põnev.
Minu lemmikõppejõud on Karl. Ta on selline kohutavalt armas taat, sest vanust on tal juba omajagu. Aga energiat ka. Ta annab mulle sellist ainet nagu Interkulturelle Erziehung e siis maakeeli kultuuridevaheline kasvatus. See osa, mida tema sellest ainest loeb, puudutab keeli. Tegelikult puudutab on vale sõna, see on puhas keeleteadus - häälik, morfeem, foneem, süntaks - ja kõik see saksa keeles (kohati ka austria-saksa keeles). Kuigi vahepeal ma mõtlen, et peaks enne veelkord eesti keeles kogu selle asja üle vaatama, olen ma seni teda siiski suuremal või vähemal määral jälgida suutnud.
Landeskundes (kuna paljud on küsinud mis koleloom see on, siis seletan korra veel - see on segu kultuuriloost, ajaloost, geograafiast jne) peame tegema referaadi ja ettekande Eestist aastatel 1945-1984 (e siis aastani mil sündisid) ja see kõik peab mahtuma 8 minuti sisse. Teate isegi, mis Eestis siis toimus. Ja vähemalt mulle tundub, et selleks, et teised sellest aru saaksid, mida see aeg eestlaste jaoks tähendas, pean alustama vähemasti 1918 aastast kui mitte varem. Aga eks ma kuidagi pusin kokku selle. Aega on 14.novembrini. Kuigi mul pole midagi selle vastu, et süveneda korraks põhjalikumalt Eesti ajaloo ühte perioodi, oleks rohkem oodanud seda, et uurime Austria ajalugu, aga see selleks.
Kõige koledam lugu seoses kooliga on see, et praktika hakkab esmaspäeval ja ma pean kl 8.10 olema 17. Bezirgis. Vaadake kaarti, see on pärapõrgus ju :S. Pean vist kl 5 ärkama, et õigeks ajaks sinna jõuda. Mu ainus lohutus on see, et tean täpselt, kuidas U ja S-Bahnidega sinna saab.
Aga seda klassi hakkan vaatama-õpetama vist. 100% kindel ei saa olla enne kui ise näinud pole :)

Esimene kuu möödas, umbestäpselt 8 veel jäänud

.... ei ma pole rase :) kuigi pealkirja järgi võiks seda ju arvata. Täna sai kuu aega mööda sellest päevast kui pisike Air Balticu lennuk mu siia maailmanurka maha pani.
Ma pole endiselt Milkat kohanud, Alpe pole ka näinud ja Laurile alpisarve hankinud. Aga ma olen kohanud väga palju uusi ja huvitavaid inimesi üle kogu maailma ja neid tundma õppides saanud palju uut ka enda kohta teada. Enamus Viini tähtsamatest vaatamisväärsustest on mul juba ära vaadatud (lõpuks tekkis juba tunne, et ma ei taha enam mitte ühtegi muuseumi näha). Ühistranspordi süsteem on ka üldjoontes selge (tegelikult on uskumatu kui loogiline ühe linna transport võib olla, Tallinnas ma eksiks 3 korda ära enne kui ühest linna otsast teise jõuan). Ma arvan, et olen nüüd päris hästi sisse elanud ja tunnen ennast nagu kodus. Kuna eelmisel nädalal algas kool, siis Erasmuse-elu on veidi tahaplaanile jäänud. Lisapõhjuseks on muidugi see, et viirusepoiss leidis ka mind üles ja nüüdseks on asi nii kaugel, et harrastame toakaaslasega öösiti duett-köhimist (äärmiselt tüütu :( ). Täna õhtul saan kokku teiste eestlastega, kes Viinis resideeruvad...või noh vähemalt mõnega neist (suur tänu Laurale, kes mulle google groupsi aadressi saatis :)).
Otseloomulikult igatsen juba kõiki, kes Eestisse maha jäid. Ja praegu on eriti nukker, sest tudengipäevad käivad ja mina ei möllagi koos teistega varajaste hommikutundideni :(
Aga muidu on tore siin ja ma arvan, et need ülejäänud 8 kuud saavad ainult veel toredamad olema. Ja nii hea on teada, et Eestis oodatakse ja igatsetakse....

Ma pole kadunud, ma lihtsalt otsin ennast

Andke andeks, et ma pole teile juba tükk aega kirjutanud. Segased ja kiired ajad on praegu.
Vahepeal sain aasta vanemaks...oleks siis mõistus ka koju tuleks selle uue eluaastaga. Kui te nüüd suurejoonelisi sünnipäevapeo pilte ootate (ma tean juba kuidas Tähtvere piirkonna meeskollektiiv neid ootab), siis neid ei ole, sest sünnipäev oli armas ja rahulik. Tore on, et ma nii paljudel inimestel meeles olin.
Kool algas ka. Seni on olnud üks loeng - Erasmuslaste keelekursus, pole just paljutõotav, aga ainepunkte saab. Teine loeng, mis pidi olema teisipäeval, jäi ära, kuna õppejõud olla vigastatud ja tuleb alles jaanuaris jälle. Ei teagi mis sellest ainest saab. Kolmapäev e siis täna on koolivaba päev ja homme on kultuuridevahelise kasvatuse loeng 16-19.30
Täna sain lõpuks nii kaugele, et läksin jooksma. Käisime Jessikaga Donauinselil. Jooksime küll ainult u 30 min, kuna Jessika ei ole harjunud kauem jooksma, aga algus sai tehtud. Võimalik, et lähen homme ka kui veel ilusat ilma on, sest tunne on hea. Pärast jooksmist läksin Jessile külla, tegime süüa endale. Tal on nii nunnu korter:)
Midagi tahtsin veel kirjutada. Ah jaa...jõulud algavad oktoobris, sest üleeile pandi ühe maja külge igatahes jõuluvanasid ja kuusepuusid...tsiteerides klassikuid - tule taevas appi.
Tänaval kõndides ma panen kogu aeg mingeid asju tähele, millest tahaks teile kirjutada, aga kui kirjutamiseks läheb, siis ma ei mäleta ju neid jälle enam :S. Pean vist kogu aeg märkmikuga ringi käima ja asju üles kirjutama :)

Stefansdom

Kuskil siin on kodu :)
Ehk siis täna ronisime 350 astet keerdtrepist üles Stefansdomi torni ja vaaterd seal on sellised :)
Rohkem polegi miskit öelda.

Uuuuups

Huvitavhuvitav kas ma selle supi ära ka suudan süüa, mis ma oma tunniplaanis nüüd kokku keerasin :S....34,25 ECTS=22,8 AP. Ma arvan, et Eestis ma tegin niipalju punkte viimati teisel kursusel :S. Aga äkki ikka õnnestub ja olengi nii tubli ja teen selle kõik ära, sest loengud tunduvad huvitavad ju:)

Sunday that was SUNday

Ideealne pühapäev. Ärkad, teed silmad lahti ja vaatad päikest ja siis saad sõnumi, mis kutsub sind kõige suurepärasemasse kohta, kus pühapäeva veeta.
Sõitsime bussiga Kahlenbergi (484m) tippu. Sealt avaneb vaade kogu Viinile. Kuigi täna päike paistis, oli linn kuidagi suitsuvines. Sellele vaatamata oli kõik see, mida me seal nägime lihtsalt super ja sõnulseletamatu, seda peab lihtsalt nägema. Vaadake pilte Picasas.

Schloss Schönbrunn ja lammas

Kella kaheks oli meil Erasmuslastega bowlinguturniir planeeritud, kuid mõtlesime Saraga ka hommikupoolikut ära kasutada ja Schönbrunni lossi uudistama minna. Ja me ei pidanud oma varsemat ärkamist kausutama. Käisime ka lossis sees, olgugi, et see u 12 euri maksis, aga see oli seda enam kui väärt. Nägime lossi 40 tuba ja saime tuurile kaasa seadeldise, mis meile iga toa kohta oma loo rääkis. Väga huvitav ja ilus oli. Sees kahjuks pilti teha ei võinud, seega tuleb teil kõigil seda oma silmaga vaatama tulla :)
Jalutasime ka aias ja nautisime suurepärast vaadet, mis sealt avanes. Ma lähen sinna kindlasti tagasi, siis kui päiksepaisteline ilm on.
Kell kaks jõudsime Alser Strassele ja läksime bowlingut mängima. Bowlinguraja põrand oli uskumatult libe ja sellepärast oli alguses tõsine oht kukkuda. Lõpuks harjus küll ära, aga päris õiget mängu siiski välja ei tulnud. Pärast bowlingumängu näitas Jan meile türklaste linnaosa ja nende turgu ja söömas käisime ka ühes Türgi restoranis. Tellisin lambaliha praekartulitega. Tuletatagu mulle edaspidi meelde, et mulle maitseb lambaliha vaid šašlõkina!

Kes ennast välja veab, näeb nii mõndagi ühe päeva jooksul

Kui kolmapäev oli MINU päev, siis neljapäev oli tõeliselt busy päev. Kohtusime teistega kl 10 Schwenenplatzil, et minna vaatama maja ja kunstigaleriid, mille projekteeris arhitekt ja kunstnik F. Hundertwasser. Sellest ka maja nimi - Hundertwasserhaus. See on tegelikult elumaja, aga näeb välja nagu tõeline kunstiteos. Rohkem pilte on picasas, aga siin ka üks stiilinäide.
Seal samas lähedal oli ka tema projekteeritud kunstigalerii, mille põrandad olid täiesti ebatasased. Ta ise oli seda ka väga kenasti põhjendanud - tasasel põrandal kõndimine kammistab meid, sest lisaks kuulmisele ja nägemisele peame me ka asju tajuma.
Edasi jalutasime Belvedere lossi poole, et seal ringi vaadata ja lähedalasuvas pruulikojas lõunat süüa. Belvedere juurde pean veel kindlasti tagasi minema, sest lossi juurde ma ei jõudnudki veel.
Kõhud täis, suundusime Museums Quartieri loodusloo muuseumisse. See oli meeletult suur ja selleks, et seal kõike näha, oleks pidanud seal terve päeva veetma. Aga dinosaurused ja mis põhiline, Willendorfi Venuse originaalkujuke said nähtud :)


Koju jõudes mõtlesin, et teen mõnusa uinaku, aga kui olin just magama jäänud, saatis Stefan sõnumi ja kutsus sööma. Mis siis ikka...ajasin ennast püsti ja sättisin jälle välja minema. Käisime India restoranis Safran. Toit oli väga hea ja mitte väga kallis. Varsti tulevad neil ka tudengite pakkumised, siis lähme sinna kindlasti veel.
Pärast sööki jooksime läbi paduvihma U-Bahni peale ja sõitsime meie juurde. Mängisime lauajalkat ja pinksi. Tuleb välja, et ma isegi oskan pinksi mängida :) ja ma arvan, et pika talve jooksul saan veel osavamaks :P

MINU päev

Magasin kaua ja mõnuga, sest ma ei pidanud mitte kuskile kiirustama. Täna oli MINU päev. Mitte selles mõttes, et midagi oleks eriti hästi läinud, aga lihtsalt ma olin endaga. Pärastlõunal jalutasin Mariahilferstrassele, mis on Viini suurim šopingutänav. Ma lihtsalt jalutasin seal ja vaatasin inimesi, vahepeal astusin mõnda poodi sisse ja nii mõnus oli. Lõpuks leidsin isegi poe, kust sain Skype klapid osta. Korraks tekkis küll juba tunne, et siin polegi ühtegi normaalset poodi, kust selliseid asju leida võiks.
Ja peole ma täna ei läinud. Loco olgu täna loco ilma minuta :)