MINU inimesed

Praegu on jälle selline periood, kus ma hirmsasti oma sõpradest ja perest puudust tunnen. Ilm on mõnus ja suvine, aga pole neid, kellega seda kõike koos nautida. Siinsed vähesed armsaks saanud inimesed on ka oma tegemistega hõivatud ja nii ma olengi siin täiesti üksik.

Lohutan ennast sellega, et varsti saabub siia ekipaaž eurotrippijaid, kes mind kaasa haaravad ja koju viivad/toovad. Loodetavasti saab see ka üks tore seiklus olema :)

Seiklustest veel, aga mitte just toredatest. Mina juba magasin peaaegu eile kui Nina koju tuli. Algul ma ei viitsinud teist külge keerata, aga kuna ta kahtlaselt hädist häält tegi, siis ma ikka vaatasin, mis värk on. Vaeseke oli oma jala tennist mängides nii ära väänanud, et kõhred vms katki ja jalg kipsis. Nüüd peab nädala voodis veetma ja endale iga päev kõhtu tromboosivastast süsti tegema :S
Ütle veel, et sport on tore.

Kevad tuli suvena :)

Viimased nädal aega on nii ilus suvine ilm olnud. Mina muidugi oskasin ennast jälle nii ära külmetada, et nohust on pika peale põskkoopapõletik saanud, aga õnneks ei ole asi väga hull ja natukene ilmanautlemist saan ma endale siiski lubada. Ma arvan, et pildid räägivad enese eest :). Igatahes mulle piisab päikesest ja lilledest, et suu naerul oleks.

Elukutseline ema

Sellest, et ma 10 päeva 3 lapsega olin, teate te vist kõik, olen sellest nii palju rääkinud. Aga kui ei, siis võtke teadmiseks, et olin 10 päeva kolme lapse üksikema, kuna vanemad olid Jaapanis. Ja ma jäin ellu ja lapsed jäid ellu. Ja olid terved ka (kui väiksed muhud ja marrastused välja arvata, aga see käib lapse eluga lihtsalt kaasas :)). Eks see üks keeruline ja väsitav aeg oli. Korraga kolm eri vanuses last saada on päris võhmale võttev. Kõik nad ju nõuavad tähelepanu ja samas on vaja ka süüa teha ja vaadata, et kodu korras oleks. Ja kuigi nemad võiks rahulikult terve päeva teleka ja wii ja arvuti taga istuda, ei kavatse sina seda siiski lubada ja vead nad hoopis parki, mis samuti on omaette ettevõtmine. Ja kui suuremad siis tülitsema kukuvad ja sina see ainus õigusemõistja pead olema ning kui väiksemal jonnituurid ja emmeigatsus tuleb ja ta ise ka ei tea kas ta sinu sülle tahab või mitte, siis on küll tunne, et ei tea enam mida teha. Aga me tegime selle katsumuse läbi ja ma arvan, et päris edukalt :). Lõppkokkuvõttes olen ma üsna kindel, et ma ise tahan ka endiselt kolme last (kuigi mõni on veendunud, et ma neid vähemalt 7 peaks sünnitama :P). Tegelikult olen ma selle lapse saamise teema üle viimasel ajal päris palju mõtteid mõlgutanud. Kõik ümberringi saavad lapsi ja mina muudkui valvan võõraid põnne (pragu ka magab teises toas väike Poola tüdruk). Tegelikult tahaks ma juba hirmsasti oma väiksest vääksu.....aga selleks on vaja täita nii mõnedki eeldused....

Efka 7 tõde

Maria arvas, et ma peaksin ka enese kohta 7 tõde paljastama.

1. Tõde hüüdnimedest. Neid on mul palju. Tegelikult ma reageeringi juba õige mitu aastat pigem nimele Efka kui Evelin. Kodus on mu nimi Liisu või Liisbet või Eveliisu. Ja kuna väiksed lapsed mingil kummalisel põhjusel mu nime ei oska öelda, siis on aegade jooksul mulle palju uusi nimesid lisandunud – Eline, Helena, Helina, Elevin, Heline jne. Ühesõnaga – heal lapsel mitu nime :)

2. Tõde sellest, kuidas ma väiksena hirmsasti õde tahtsin ja oma vennale kleite selga toppisin ja juustesse lehve sidusin (tema ise oli maru rahul sellega :)). Ptüiptüiptüi on temast sellele vaatamata üks igavane macho mehemürakas kasvanud.

3. Tõde sellest, et ma vist ei ole just väga püsiva loomuga. Lihtne näide sellest, kuidas ma Tartus suutsin 4 aasta jooksul üle 10 korra (ma ausõna enam päris täpselt isegi ei mäleta, kus ma elanud olen). Ja nagu näitab see, et ma jälle kooli kokkutulekule ei jõudnud, siis iga 5 aasta tagant ma satun välismaale pikemaks ajaks. Kas 5 aasta pärast jälle, seda näitab aeg.

4. Tõde selle kohta, et ma ei lõpeta sel aastal kooli, nagu paar mu tublit kursaõde. Ja järgmisel aastal ka veel ei lõpeta. Ja kui kõik väga hästi läheb, siis äkki 2 aasta pärast isegi lõpetan.

5.Tõde sellest, kuidas ma vahepeal...tihti...no okei... kogu aeg võtan liiga palju korraga ette ja ei oska öelda EI. Ja siis ma kaon ise nende asjade sisse (mis tegelikult ju on kõik äärmiselt põnevad) mõnikord ära, muutun õnnetuks ja ei suuda enam midagi teha. Siis on vaja korraks juhe seinast tõmmata ja ära minna. Aga nüüd ma tulen juba varsti tagasi, ja olen juba otsapidi sisse ennast mässinud :)

6. Tõde sellest, et mu sõbrad ja lähedased on mulle kõige olulisemad üldse ja ma teeks nende heaks kõik!

7. Tõde sellest, et Efka+mehed=seebiooper. Ükskord ma panen oma eluloo kirja ja müün selle Mehhiko seebiooperi stsenaariumi pähe maha. Nimed muudame Gaviotadeks ja Huulioteks ja läheb nagu soe sai J. Seebiooperi teemast veel niipalju, et tavaliselt on neil ju õnnelik lõpp eksole. Ainult halb on see, kui juhtub, et sinu elu on Vaprad ja Ilusad, millel polegi lõppu. Ja teinekord on seebiooperitel ka reklaamipausid, mis kohati kipuvad natuke liiga pikaks venima.

Minu soovil, havi käsul võiks oma 7 tõde kirjutada Siku, Kristi ja Tarmo.