Efka 7 tõde

Maria arvas, et ma peaksin ka enese kohta 7 tõde paljastama.

1. Tõde hüüdnimedest. Neid on mul palju. Tegelikult ma reageeringi juba õige mitu aastat pigem nimele Efka kui Evelin. Kodus on mu nimi Liisu või Liisbet või Eveliisu. Ja kuna väiksed lapsed mingil kummalisel põhjusel mu nime ei oska öelda, siis on aegade jooksul mulle palju uusi nimesid lisandunud – Eline, Helena, Helina, Elevin, Heline jne. Ühesõnaga – heal lapsel mitu nime :)

2. Tõde sellest, kuidas ma väiksena hirmsasti õde tahtsin ja oma vennale kleite selga toppisin ja juustesse lehve sidusin (tema ise oli maru rahul sellega :)). Ptüiptüiptüi on temast sellele vaatamata üks igavane macho mehemürakas kasvanud.

3. Tõde sellest, et ma vist ei ole just väga püsiva loomuga. Lihtne näide sellest, kuidas ma Tartus suutsin 4 aasta jooksul üle 10 korra (ma ausõna enam päris täpselt isegi ei mäleta, kus ma elanud olen). Ja nagu näitab see, et ma jälle kooli kokkutulekule ei jõudnud, siis iga 5 aasta tagant ma satun välismaale pikemaks ajaks. Kas 5 aasta pärast jälle, seda näitab aeg.

4. Tõde selle kohta, et ma ei lõpeta sel aastal kooli, nagu paar mu tublit kursaõde. Ja järgmisel aastal ka veel ei lõpeta. Ja kui kõik väga hästi läheb, siis äkki 2 aasta pärast isegi lõpetan.

5.Tõde sellest, kuidas ma vahepeal...tihti...no okei... kogu aeg võtan liiga palju korraga ette ja ei oska öelda EI. Ja siis ma kaon ise nende asjade sisse (mis tegelikult ju on kõik äärmiselt põnevad) mõnikord ära, muutun õnnetuks ja ei suuda enam midagi teha. Siis on vaja korraks juhe seinast tõmmata ja ära minna. Aga nüüd ma tulen juba varsti tagasi, ja olen juba otsapidi sisse ennast mässinud :)

6. Tõde sellest, et mu sõbrad ja lähedased on mulle kõige olulisemad üldse ja ma teeks nende heaks kõik!

7. Tõde sellest, et Efka+mehed=seebiooper. Ükskord ma panen oma eluloo kirja ja müün selle Mehhiko seebiooperi stsenaariumi pähe maha. Nimed muudame Gaviotadeks ja Huulioteks ja läheb nagu soe sai J. Seebiooperi teemast veel niipalju, et tavaliselt on neil ju õnnelik lõpp eksole. Ainult halb on see, kui juhtub, et sinu elu on Vaprad ja Ilusad, millel polegi lõppu. Ja teinekord on seebiooperitel ka reklaamipausid, mis kohati kipuvad natuke liiga pikaks venima.

Minu soovil, havi käsul võiks oma 7 tõde kirjutada Siku, Kristi ja Tarmo.

Riigiõuna algkool

Koolipraktika algas jälle. Oh seda rõõmu. Ma püüan endale sisendada, et see on tore. Aga kui igal hommikul kl 6.30 silmad pean lahti saama, siis on see pagana raske, sest ma lihtsalt ei ole hommikuinimene :(

Muidu on kool tore, õpetaja tore ja lapsed kõige toredamad. Olen 2c klassis ja seal on 25 õpilast, kellest 3 on pärit Austriast. Ülejäänud on kõik migratsioonitaustaga - Türgist, endisest Jugoslaaviast, Indiast.

See on eelmisel aastal tehtud klassipilt neil.


Mina olen muidugi kõigi laste lemmik kohe esimese kahe päevaga. Nende lemmiktegevus on mulle pildikeste ja kirjakeste joonistamine :)

Eks ma kirjutan pikemalt jälle ka praktikast, sest järgmisel nädalal ma annan ise ka tunde - kehalist, inglise keelt, saksa keelt ja matemaatikat.

Kevad tuleb!

Tuleb, tuleb. Linnud laulavad hommikuti täiest kõrist ja juba on natuke soojem ja lume asemel sajab vihma. Ja mis kõige tähtsam - kevade lõhn on õues.

Laupäev oli vist see päev kui ma tegin ühe maailmatu pika jalutuskäigu (lihtsalt nii kahju oli tuppa minna kui nii hea kevade lõhn õues on). Mõned pildid ka siis. Kõndisin vist üle 10 km kokku tol päeval. Jalgadele tulid igaljuhul hirmsuured villid:S, aga see oli kõike väärt.

Stadtpark. Tagaplaanil oleva maja klaasseinal on natuke päikest ka näha :) Wienfluss pole juba ammu nii vett täis olnud, aga mägedes sulab lumeuputus

Edasi läks juba nii hämaraks, et ei saanud pilti teha, aga kõndisin mööda kanali äärt Praterini ja siis Praterallee lõppu. Siis olid jalad juba nii valusad, et otsustasin ühistranspordi kasuks.

Tegelikult on siin päris tore ;)

Ma olen oma jaanuari alguse masendusest õnneks üle saanud ja nüüd tunnen ennast siin Milkamaal jälle päris hästi. Õhus on juba natuke kevadet tunda ja loodetavasti näitab päike ennast jälle rohkem.
Täna tegin uutele Erasmustele linnaekskursiooni (H). Nad muidugi küsisid minu käest igasuguseid küsimusi ka, et miks ja millal jne, nagu ma oleks hirmsasti kursis. Minu eesmärk oli neile siiski rohkem näidata KUS miski asi asub ja edasist infot võivad nad juba guugeldada :P
Aga nad on kõik toredad ja ma arvan, et nendega saab lõbus olema ;)

Lugu sellest, kuidas Efka Euroopa kultuuripealinnas käis

Tegelikult kirjutas Maria selle loo juba ammu enne mind valmis ja kuna ma ei jaksa jalgratast leiutada, siis lugege meie seiklustest Linzis siit:)

Ja pilte saate vaadata siit. Enamus neist on Maria klõpsud :)

Maria läheb reedel juba koju ja ma olen niinii kade. Ma küll püüan mõelda, et siin on ka tore, aga ikkagi tahaks koju.

Ps kui keegi tõsiselt kaalub Eurotripi ette võtta ja selle käigus minu ja mu kola siit peale võtta, siis võiks vaikselt mingeid plaane äkki tegema hakata, sest muidu ma pean nuputama, kuidas ma kogu selle asjade hunnikuga lennuki peale lähen.

Igaljuhul homme (tegelt kella vaadates täna) püüan ma oma viimase kooli asja ära teha ja siis on selleks semestriks kõik.

Ja neljapäeval ma lähen ballile:) muidugi juhul kui ma Katharina ema kleitidest midagi sobilikku selga saan...

Preili Pihlakas

Maria kirjutas oma blogis druiidide puuhoroskoobist ja siis ma mõtlesin, et piilun ka, mida see endast kujutab. Tuleb välja, et mina olen Pihlakas (mu isa on ka ;)). Öelge teie, kas läheb siis täppi ka ;)

Pihlakas

Haprana näiv pihlakas on siiski vastupidav puu, nõndasamuti on lood ka pihlaka-inimesega. Pihlakas on südamlik ja meeldiv ning teda võib kerge astumise järgi juba kaugelt ära tunda. Ta naerab alati, mitte aga sisemise rõõmu vaid ka enesekontrolli pärast. Ta tahab lähikondlastele oma lüüasaamise hinnaga rõõmu tuua. Ta pole isekas, küll aga pisut enesekeskne. Ta oskab oma väärtust rõhutada ning tahab hästi riietuda. Tal on hea maitse. Pihlaka-inimene kohaneb kiiresti olukorramuutustega. Ehkki ta on iseseisev, laseb ta end teinekord sõltuvasse positsiooni asetada. Kõigele vaatamata püüab ta iseseisvat elu elada. Temaga on raske läbi käia ning vastastikused suhted temaga muutuvad keeruliseks. Arenenud vastutustunne paneb teda end kõiges süüdi tundma, ta põeb süüdioleku kompleksi. Ta pole lihtsa loomuga. Pihlaka-inimesele on tüüpiline vastuvõtlikkus välismõjutustele. Ta armastab kõike toredat, on lojaalne, sõbralik ning usaldusväärne. Mõnikord on ta naiivne ning laseb end ära kasutada. Ta annab kuhjaga armastust, nõuab aga ka ise palju vastu. Ta paneb teised endaga abielule mõtlema. Teda ei saa petta, kuna ta jälgib pidevalt tunde sügavust. Pihlakas muretseb homse pärast, ta on kaalutlev, väga tark ning tegutseb efektiivselt. Tal on rikas isiklik elu. Võib juhtuda ka nii, et ta ei vii kõiki oma plaane ellu, kuna takerdub argitoimetuste karusselli.

Kolme põlvkonna vorstitegu

Teate ma otsustasin sellele hullumeelsele vorstivabrikule, mis meie saunas 21. detsembril oli, eraldi sissekande pühendada. Eriti kirjutada pole siin midagi, pildid räägivad enda eest. Igaljuhul olid koos kolm põlvkonda naisi ja vorste sai tervele külale :D
Lubage esitleda, minu Memme (saab suvel 90 aga süda on ikka sama noor kui tütarlapsena, käib laulmas ja suvel koob kilomeetrite jagu kaltsuvaipu). Kogu vorstitegemise tarkus pärineb temalt.

Kõige pealt tuli keeta just nii palju tanguputru :)Ja just niimoodi valmivadki verivorstid. Küünarnukkideni verepudruga koos :)
Siis läksid vorstid potti keema
Ja lõpuks oli neid niiiiiiiiiii palju :)