Elukutseline ema

Sellest, et ma 10 päeva 3 lapsega olin, teate te vist kõik, olen sellest nii palju rääkinud. Aga kui ei, siis võtke teadmiseks, et olin 10 päeva kolme lapse üksikema, kuna vanemad olid Jaapanis. Ja ma jäin ellu ja lapsed jäid ellu. Ja olid terved ka (kui väiksed muhud ja marrastused välja arvata, aga see käib lapse eluga lihtsalt kaasas :)). Eks see üks keeruline ja väsitav aeg oli. Korraga kolm eri vanuses last saada on päris võhmale võttev. Kõik nad ju nõuavad tähelepanu ja samas on vaja ka süüa teha ja vaadata, et kodu korras oleks. Ja kuigi nemad võiks rahulikult terve päeva teleka ja wii ja arvuti taga istuda, ei kavatse sina seda siiski lubada ja vead nad hoopis parki, mis samuti on omaette ettevõtmine. Ja kui suuremad siis tülitsema kukuvad ja sina see ainus õigusemõistja pead olema ning kui väiksemal jonnituurid ja emmeigatsus tuleb ja ta ise ka ei tea kas ta sinu sülle tahab või mitte, siis on küll tunne, et ei tea enam mida teha. Aga me tegime selle katsumuse läbi ja ma arvan, et päris edukalt :). Lõppkokkuvõttes olen ma üsna kindel, et ma ise tahan ka endiselt kolme last (kuigi mõni on veendunud, et ma neid vähemalt 7 peaks sünnitama :P). Tegelikult olen ma selle lapse saamise teema üle viimasel ajal päris palju mõtteid mõlgutanud. Kõik ümberringi saavad lapsi ja mina muudkui valvan võõraid põnne (pragu ka magab teises toas väike Poola tüdruk). Tegelikult tahaks ma juba hirmsasti oma väiksest vääksu.....aga selleks on vaja täita nii mõnedki eeldused....